Ta lihtsalt oli seal maas ja ei liigutanud. Mõtlesin natukest aega mis teha ja tõstsin ta siis vaikselt lahtisesse plastmass karpi. Niipea, kui teda puudutasin hakkas ta liigutama. Väledalt mitte aga liikus. Tuigerdas ja lonkas kergelt. Ei mõistnud mina mis ta häda olla võis. Vaatasin ta iga nurga alt üle ja ei leidnud ühtegi vigastust. Mõtlesin korra veel ja panin ta siis akna lauale karbiga, et tulen natukese aja pärast tagasi. Olin ehk pool tundi või natukene peale ära ja naasesin. Hiir oli paigal... veel uimasem, kui ennem.
Mõistsin, et tegu peab olema mingisuguse vigastusega. Ei osanud midagi teha ka. Peas oli ainult 2 mõtet: annan kohalikule kassile söögiks, et ehk lõpetan ta piinad või siis lasen vabadusse. Otsustasin ühe tunnikese tööd veel ära teha ja siis vaatama tulla. Ei läinud tundigi ja olin tagasi.
Hiir oli nüüdseks külili ja ei mingit elumärki enam...kurb hakkas. Olin vahepeal otsustanud, et lasen ta vabadusse kuna minu õigus pole teiste saatuse üle otsustada.
Kiirelt mõtlesin, et matan ta maha. Jätsin töö pooleli, asetasin ta vaikselt oma peopessa ja suundusin õue. Seal otsisin toreda kuhu ma ta maha matsin. Näen seda igakord, kui väljun.
Mullast sa tulid, mullaks sa saad.
Puhka rahus, väike semu (w).
